Lasteaia eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Pääsupesa on eestikeelne lasteaed ja eesti keele omandamine algab lapse lasteaeda tulekust. Eesti keele õpetajad toetavad eraldi, eesti keelest erineva koduse keelega lapsi (3-7 aastased), kahel korral nädalas väikeses grupis, aga ka individuaalselt. Eesti keele lisaõppe eesmärgiks on luua õppekeelest erineva emakeelega lastele turvaline õpikeskkond, kus hinnanguvabalt lausuda oma esimesed sõnad ja laused sihtkeeles.
Rühmas räägitakse eesti keeles
Õpetajad, abiõpetajad ja assistendid kasutavad eesti keelt igapäevases suhtluses, mängus ning erinevates õppe- ja kasvatustegevustes. Kuna lasteaias käivatest lastest moodustavad suure hulga eesti keelest erineva emakeelega lapsed, on loomulik, et õppetööväliselt kasutatakse olmelises suhtluses laste vahel ka muud keelt. See pole kindlasti lubamatu, kuid aeglustab eesti keele omandamist. Õppetöövälistes olukordades üritame kasutada siiski suurimas võimalikus mahus eesti keelt.
Soovitused lapsevanematele eesti keele õppe toetamiseks
Eesti keele efektiivseks omandamiseks peavad vanemad oma lapse õppes osalemist igati soodustama, luues ka väljaspool rühmaruumi eesti keele õppimist soodustavad tingimused. See seab väljakutse vanematele, kuna oma lapse toetamist saab eelkõige oodata vanemalt, kes ka ise eesti keelt oskab. Siin saab vanem aga ise kaasa aidata – õppida lapsega samaaegselt eesti keelt
Eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus lasteaias tähendab eesti keelest erineva kodukeelega lapse vanema jaoks seda, et vanem vastutab lapse esimese keele ehk emakeele arengu eest. Emakeel on lapse ja vanema ühine keel ning avab ukse oma kultuuri ja ajalukku. Hea emakeele oskus on omakorda õppimise, sealhulgas eesti keele omandamise alus. Kui vanemad räägivad eri keelt, räägib kumbki lapsega oma keeles. Lapsega suheldes tuleb jälgida põhimõtet „üks keel – üks inimene, üks keskkond – üks olukord”, see tähendab, et kindlas olukorras või vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Sama emakeelega vanemate jaoks on see kõige loomulikum ja kasulikum mudel oma keele edasiandmiseks ning lapse emakeele arengu kindlustamiseks. Laps omandab ja õpib eesti keelt lasteasutuses eestikeelses õpi- ja kasvukeskkonnas.
Nii lõimitud õppe-ja kasvatustegevused kui ka eraldi keeletegevused lähtuvad riiklikus õppekavas sätestatud eeldatavatest tulemustest eesti keeles kui teises keeles ja toetavad laste igapäevast keelekasutust ning julgust kõneleda eesti keeles.
Erisused tuge vajavate laste õpetamisel
Eestikeelses lasteasutuses omandatakse kõike uut eesti keelt kuulates ja rääkides. Kui eesti keelest erineva kodukeelega erivajadusega lapse arengu eripära tõttu ei ole talle eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus jõukohane kõrvalise abiga, siis võib rakendada lapsele õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist lapse emakeeles. Haridusliku erivajadusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud või eritoe rakendamise soovitust andes jõudnud järeldusele, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. Kooliväline nõustamismeeskond annab soovitusi keelevalikuks vaid juhul, kui lapsel esineb hariduslik erivajadus, mille puhul ei piisa üldise toe raames pakutavast toest.
Eesti keele õpetajad on Tiina Sireli ja Kaarin Hiiet
Eesti keele õpetajaga saab kontakti Eliisi keskkonnas, sõnumite vahendusel. Lisaks on võimalik kohtuda lasteaias eelneva kokkuleppe alusel.